Pühapäevahommikusi mõtteid

- Lapsi kasvatasid vanemate sõpruskonnad.
- Lapsed kasvatavad vanemaid kindlasti.
- Meie lapsepõlv ei sisaldanud lasteaeda.
- Lapsed annavad elule mõtte, nende pealt näed, kuidas aeg liigub.
- Õpetaja kõige tähtsam missioon on suunata sinnapoole, kus sul ilmneb anne või huvi.
- Kultuurikeskkond mõjutab kõvasti isiksuse arengut.
- Õpetaja saab anda õige suhtumise.
- Vanemate asi on luua lastele võimalused ja avardada nende maailmapilti. Valikuid teevad lapsed ise.
- Inimene on endaga rahul, kui tal õnnestub midagi korda saata.


Vaatasin "Tähelaeva" Jüri Lumistega ja konspekteerisin toredaid mõtteid.

Tingimusteta armastus

Vaatasin eile hilisõhtul ETVst filmi "Moekoer" (režissöör Moonika Siimets). Peategelasteks olid sülekoerad ja nende kaunitaridest "emmed". Miski selle filmi sisu juures pani kahtlema-mõtlema, kas see on ikka päris normaalne, et noored naised valivad lapse (laste) asemel suurte silmadega imetillukese sülekoera, keda siis hellitavad, nunnutavad, musitavad, räägivad temaga nagu lapsega. Lühidalt - elavad koerakese peal välja oma emainstinkte.
Ma saan aru inimestest, kes peavad väga koduloomadest, sest need peletavad üksindust või siis mõjuvad emotsinaalses mõttes stabiliseerivalt. Mul endal ka üks kodukass ju:)
Aga ma ei saa aru, miks tekib selline nähtus, kus koerakene-tillukene-musirullikene on nagu mänguasi, kellele on antud oma staatus, keda pannakse riidesse kui nukku, viiakse jalutama spetsiaalse, ilmaga kohandatud kostüümiga, kelle frisuuri eest hoolitsetakse rohkemgi kui iseenda oma eest. Sellise lemmiklooma pidamine pole odav, ometi ütles koeraomanik Nele, et ta oli kolm aastat koerakesega kodune (justkui lapsega!!!). Nüüd käis koos lemmikuga tööl.
Kõige imelikum (polnud isegi naljakas!) oli sülekoerte laulatus, kusjuures piigale valiti sobivat partnerit ikka paljude kandidaatide seast, sest kõik "ei läinud mitte".

"Tingimusteta armastus," ütles üks kaunis koeraemme. Ma ei kahtlegi, et tema poolt nii see oli.

Meenus ka üks teine dokfilm, kus näidati kassiarmastajaid, kelle armastus oli nii suur ja avar, et seda ei saanud kulutada ainult ühe-kahe looma peale, vaid neid tuli oma ellu tuua sadu. Elada nendega ühist elu, jagada niigi väikest elamispinda, toita neid niigi vähesest sissetulekust.

Ei saa aru, aga ega kõik vist peagi kõigest aru saama!

pilt ja uudis siit

Talvetüdimus

Harjal ära käidud. Mõte sellest, et pool talve on veel ees, tekitab stressi. Mitte niivõrd lumi, kui just see, et pärast tõusu on järsk langus. Millal uus hari kätte jõuab, ei tea. Võib-olla märtsis. Ootame, loodame. Säästame energiavarusid.
Välja sellest valgest lõpmatusest!
Kui seda päikestki rohkem oleks ja kui see päevgi nii lühike poleks!

Apteegis

Üks mutike ostab apteegist rohtu. Apteeker küsib:
" Mis rahaga te maksate?"
"Vene rahaga muidugi!" vastab vanainimene.

(loo jutustas täna üks abiturient)

Kuidas ma paketti vahetasin

Kahtlustasin juba pikemat aega, et mul on ebasoodus pakett, aga ise midagi ette ei võtnud.
Siis võttis minuga kontakti üks kena häälega noormees, kes pakkus uut ja soodsat. Neli korda helistas enne, kui ma nõustusin. Tavaliselt ma nii kaua ennast moosida ei lase, nõustun juba 2. korral:)

Eile oli siis ühinemise päev. Suure hädaga sain ise SIM-kaardi vahetatud. Aga oh üllatust - vähemalt 2/3 numbritest olid kadunud. Allesjäänute hulgas polnud ühtki siseringi numbrit. Kui üks kolleeg helistas, siis ei tundnud ma teda häälest ära, küsisin, kes räägib.
Säilinud numbrite hulgas valitses suur segadus. Leidsin niisuguseid nimesid, mille kohta ei osanud kohe midagi arvata. Näiteks Aino- nimeline. On üks klassiõde ja üks vallatöötaja. Kumb neist? Kustutasin ära.
Oli ka Hollandi-reisi giid, kellele ma vaevalt kunagi helistama hakkan.
Nimede märkimisel puudus igasugune süsteem. Kord oli eesnimi ees, kord perenimi. Vahel ka lihtsalt nimi või pseudonüüm.
Tegin korda.
Siis hakkasin taastama olulisi kontakte. Mõned numbrid olid mul ikka märkmikus kirjas ka. Mõnele saatsin e-kirja. Ajapikku ehk saan telefoniraamatu korda.
Miks ma siis ei salvestanud eelnevalt oma numbreid? Ei osanud ja ei tulnud selle peale.

Nüüd on mul uus pakett. Loodetava kokkuhoiu kõrval sain lahti ka asjatust ballastist.
(Korrektsuse huvides ei ütle, mis paketist ma lahkusin ja millega ühinesin)

Mitut rahareformi sa oled näinud?

Aastavahetuse peol tehti üksluisuse peletamiseks ka viktoriin, milles pooled küsimused olid uuest liiklusseadusest ja pooled varia. Läbiviijaks oli liiklusjurist Indrek Sirk. Võistkonnad olid 2liikmelised. Ma teadsin, et liiklus on mul väga nõrk (ei oma juhilube), aga et variast ka midagi suurt ei tea, oli ebameeldiv üllatus.

Üks võtmeküsimus oli selline.

Mitu rahareformi või uue raha käibele tulekut on Eestis olnud alates 1918. aastal Eesti Vabariigi loomisest, mil kasutusele võeti Eesti mark? Iga õige reformiaasta annab 1 punkti. Mõelge ajaloo peale, eriti segane aeg oli II maailmasõda, kuid siin aitavad ajalooteadmised ja loogika.
max 7 punkti

Mina sain 3 punkti.
1941 - Saksa mark
1992 - Eesti kroon
2011- euro

Oma vanuse järgi võinuks teada ka Vene rubla devalveerimist 1961, aga näe ei teadnud.
Minu tädi ohkis surmatunnini, et teda on kõik rahareformid nöörinud (ta oli sajandivahetusel sündinud). Viimane oli Eesti kroon, millega ta ei jõudnudki ära harjuda.
Kui ma oma Rüütli koolivennast sugulase käest küsisin sama asja, polnud tal mingi probleem kõik rahareformid järjest üles lugeda.

Ise loodan, et euro saab ikka omaseks ja ei pea pidevalt kroonidesse ümber arvestama.
Eurode eest pole ma veel midagi ostnud. Toidupoes tasusin krooni sentidega.

NB! Uurisin netist seda rahareformi asja ja leidsin ammendava vastuse: asi on veelgi segasem, kui oskasin kahtlustada:)