Mulle meeldib, et meil on omaks võetud rohkem mõiste sõbrapäev kui valentinipäev. On lihtsam mõista ja toredam pidada. Milleks meile need võõramaa legendid ja kombed?
Sõpru vajame me oma kõrvale kõik. Oleneb inimesest, kas tal on neid rohkem või vähem. Pigem olgu vähem, aga selle eest õigeid. Võib ju ka üks olla, aga see olgu siis kindel nagu kalju.
Mida keerulisemad ajad, seda suurem on vajadus. Mida vanemaks saad, seda vähemaks neid jääb ja seda raskem on uusi leida.
Lugesin äsja mälestusi Mati Undist. Eriti huvitav tundus mulle peatükk Undi lapsepõlvest ja kodust.
Mati Undil olid vanad vanemad, ta oli ainuke laps ja seetõttu väga hoitud ja armastatud.
Ema Linda andis pojale edasi õpetussõnu, mida oli ise oma elus järginud:" Armastus kestab vaid seni, kuni ei olda abielus. Abielludes algab tõsielu oma murede ja kohustustega, siis on hea, kui su kõrval on sõber - sõna tõsises mõttes, kes sind mõistab ja kellega on ühised nii mured kui rõõmud."
Mulle tundub, et see on üks väga õige mõte. Pikad abielud "kuni surm meid lahutab" ei kesta mitte seksuaalse külgetõmbe tõttu, vaid just nimelt sõpruse pinnal. Miks kooselud moodsal ajal nii kergesti purunevad? Eks üks põhjus ongi selles ka (ma ei hakka siin mingit põhjapanevat teooriat arendama), et ei olda enam sõbrad või pole oldudki.
Mati Undil oli palju naisi ja palju sõpru, aga ometi jättis ta lõpuks väga üksiklase mulje, vähemalt mälestuste põhjal. Mati dramatiseeris inimsuhteid, kirjutas Kersti Kreismann.
Kuigi ta suhtlusring oli lai, isegi liiga lai, rikkus püsivamaid suhteid tema liigne enesekesksus ja egoism. Ta kasutas inimesi ära ja ei viitsinud tihti neisse süveneda.
Sellised mõtted siis sõbrapäeva eelõhtul.
Kaunist sõbrapäeva ja häid sõpru kogu eluks!
pilt siit
Heda sõbrapäeva!
ReplyDeleteSee õpetussõna armastuse ja sõpruse kohta on küll kuldne.
ReplyDeletekaunist sõbrapäeva Sulle!
ReplyDeleteHead sõbrapäeva!
ReplyDeleteKuigi mulle ei meeldi ühel kindlal päeval rohkem sõprust tähtsustada, ei saa seda ka eitada. On hea, kui keegi sind meeles peab. Ja on kurb, kui ei pea.
Mis puutub abielus armastuse kadumisse, siis vaidlen vastu. Armastus teiseneb, aga sellest ei saa minu meelest küll klassikalist sõprust. Teineteisega arvestamine, usaldus, toetamine raskel hetkel peavad tulema kirgliku suhte asemele, aga füüsiline lähedus ei kao ju kuhugi. Sõpruses see aspekt puudub.
Mulle meeldis Voldemar-Augusti vaatenurk armastuse kohta. Nii nagu abielu nõuab tööd ja vaeva suhte kallal, nii ei püsi ka sõprus iseenesest. Ei ole nii, et vana sõber on ja jääb igavesti. Ise tuleb alati leida aega ja tähelepanu sõbra tarvis, siis on ta ka sinu jaoks olemas, kui teda vajad.
Bianka! Ei vaidla vastu. Nagu on armastusi igasuguseid (ma armastan sind, kodumaad ja koorejäätist), on ka sõprusi. Ei pea alati ninapidi koos olema, aga kui kohtud, siis võõristust ei teki.
ReplyDeleteArmastus ei teisene sõpruseks, vaid armastus on ühtlasi ka sõprus (vähemalt võiks olla). Nii arvan mina.
Üks annab teisele värvi ja lõhna juurde. Ideaalses paarisuhtes. Aga palju neid ideaalseid on!!???
Sulle ka head sõbrapäeva!
ReplyDeleteMa arvan, et abielus on olulised nii armastus, austus kui sõprus, siis see püsib (oma vanemate näitel, neil on see kõik olemas).
Sõbrapäeva tervitused ka siitpoolt vett!
ReplyDeletePommitasin meemiga. vahepalasid ootan eriti. Muideks, seal on öeldud, et vahetekstid peavad tulema kohe, seega kui mõtteid ei teki, saada palun niisama edasi.
ReplyDeleteHead sõbra-aastat lausa!
armastuse ja sõpruse teemal jätkuks juttu kauemaks;)Sinu mõtteid lugedes... siis pigem olen nõus;)
ReplyDelete