Arutasime ühel õhtul teemal, kui vaesed me kunagi ammu-ammu olime. Selga panime selle, mis parajasti kätte saime ja ...
Sealt läks jutt sujuvalt üle teemale, mida teha asjadega, mida me enam ei vaja. Näiteks riietega.
Suure remondi ja renoveerimise üleelanu jutustas, kuidas ta pakkis kokku n laibakotitäit laste ja iseendale tarbetuks osutunud riideid - kõik terved ja korralikult hoitud, aga kas väikeseks, suureks või vanamoodsaks jäänud või lihtsalt niisama ära tüüdanud. Vaja ruumi tekitada uutele. Pakkunud kotte tagajärjetult igale poole, seisavad need nüüd kuuris. Vargadki ei taha.
Teine vestlusringis osalenu pidi hiljuti likvideerima ühe lähedasteta sugulase majapidamise - täiesti tühjaks tegema 2toalise korteri. Ta tellis prügiauto(-konteineri), pani asju täis ja maksis 6000 krooni äraveost. Prügimäele.
Sama probleem on ka raamatutega. Selge, et klassika ei vanane ja väärtuslik kirjandus on väärtuslik aegade lõpuni. Mida aga teha nende surematute teostega, mille kohta tead kindlalt, et oma järelejäänud elus neid (enam) kunagi ei loe?
Pakkuda raamatukokku? Tehtud!
- Koostage nimekiri, me siis vaatame, mida sealt vaja läheks, aga suures koguses .... ei, ei! -
Sama jutt antikvariaadis.
Omal ajal sai raamatuid palju ostetud, kõik, mis ilmus ja mis õnnestus raskuste kiuste kätte saada. Tähtsamate sarjade ettetellimise aegu läksime juba õhtul sappa seisma. Praegu tundub uskumatu. Millised olid tol ajal tiraažid!
Raamat ei maksnud ju midagi (rahalises vääringus). Ega nad kõik pole ka muus mõttes surematud. Aga respekt looja suhtes ei laseks neid ju konteineris prügimäele vedada.
Minu kõige koledam õudusunenägu on see, et ükskord peab keegi (järeltulija) likvideerima minu 4toalise korteri ja otsustama, mida teha asjadega ja raamatute, kirjade, fotodega....
Mida teha asjadega, mida enam ei vaja? Selles on küsimus.
soov.ee?
ReplyDeleteSoomes on sellised konteinerid, kuhu riideid saab viia . Kas UFF või Punase Risti omad. Ka kirikuabile võib viia.
ReplyDeleteEestissegi on toodud kirikuabi kaudu palju riideid. Kas need Samaaria poed ei võta vastu? Kohalik kirik Peterburgi tänavalastele ei vii? Lastekodus on kindlasti selline koht, kuhu vanu mänguasju ja ka raamatuid viia. Helistada ja pakkuda.
Kõigis Humana kauplustes on riiete kogumiskonteinerid ja viia võib ka kasutamiskõlbmatuid riideid, need suunatakse ümbertöötluseks.
ReplyDeletewww.humanae.ee
Imelik ongi, et kui viid kohale, siis hakatakse sortima. Tahetakse ennekõike voodipesu, nõusid, kardinaid jm Riiete kohta öeldakse, et on vaja näiteks suurtele või siis jopesid. Keegi ei taha täiesti korralikke mantleid, kostüüme, peokeite jm Ühesõnaga selliseid rideid, mis jäävad seisma, aga pole nö igapäevased. Ega näiteks kodutud tahakski rätsepa õmmeldud kostüümi.
ReplyDeleteKindlasti on mingeid variante, aga üldiselt lihtne lahti saada pole.
Kui just annad käest kätte, viid kuhugi peresse, kus on palju lapsi.
Kaltsukate poode on kõik kohad täis. Meil on vana kultuurimaja kohandatud nn kirbuturuks, seal on absoluutselt kõike... Soomest toodud.
Asi peaks olema paindlikumalt ja lihtsamalt korraldatud, valus on näiteks viia prügikasti kõrvale kottides seisma, kust siis prügiauto need reede hommikul üles korjab.
Tegelikult pole ma asjaga isiklikult kokku puutunud(veel), resümeerin ainult arutelus kuuldut.
ReplyDeleteRiidekraami võiks näiteks käsitöötegijatele pakkuda, kes kaltsuvaipu ja lapitöid teevad. Ma olen pakkunud ja mõned kotitäied on veel ripakil.
ReplyDeleteAga paljude asjadega on küll nii, et ei oska midagi peale hakata. Ma ka ei raatsi terveid ja korralikke asju niisama prügikasti visata.
Väga provokatiivne teemapüstitus!
ReplyDeleteKäsitöö inimesed on kindlasti huvitunud, ise olen paelaks lõiganud ämma, laste ja teiste tuttavate sugulaste riideid. Kaltsuvaibaks. Ja käsitöö foorumites võib anda teada. Aga jah raamatud, võin kujutada et lastekodud, haiglad, vanadekodud, vanglad võiksid küll vastu võtta.
ReplyDeleteenamuses raamatukogudes (vähemalt meie linna omades) on koridoris riiul, kuhu nad ise oma mahakantud raamatud panevad ja sinna olen mina ka oma ajakirjad ja muu viinud. Kõik tassitakse paari päevaga laiali. Paljulapseliste perede liitu tasub helistada ja küsida, mida just vaja oleks. Ja Humana jääb ka veel variandiks.
ReplyDeleteraamatunimekiri pane siia üles ja vaata kui kiiresti need ära lähevad
ReplyDeleteRaamatuid, eriti klassikat võib pakkuda kooliraamatukogudele - mul kolleeg just viis niiviisi hunniku. Ja haiglate raamatukogud on enamasti väga hõredad, seal aga loetakse omajagu - mitte muffigi haiglas ju peale magamise teha pole.
ReplyDeleteRiietega on ilmselt jah see teema, et kui pole tuttavat paljulapselist peret, siis on mõistlik mingile kaltsukale pakkuda - kui raha ei taha, siis võetakse enamasti vastu küll.
ühel indiaani suguharul oli komme asjadest lahti saamiseks, et ei tekiks asjatut kadedust ja kuhjumist ja nn.rikkust, nad korraldasid rituaalse hävitamise, mis andis põletati ja söödi ja saadi vabaks. Nii võis neli korda elu jooksul toimuda. Väga nutikas rahvas!
ReplyDeletemina viisin oma ema rätsepa kostüümid kirikupoodi
ReplyDeletenad läksid kui soojad saiad,
kui saledaks jäin ja tahtsin neid kasvõi tagasi osta , siis enam neid ei olnud
ja nüüd neid tänaval või peol kellegi seljas näha on veider
mu vanadaamist sõbranna tegi oma elu lõpus inventuuri oma asjades ja hävitas tasapisi elujooksul kogutud koormad enne ära, kui ise Jumala juurde läks
aga kena vanaegse mööbli pidi poeg ikka Emajõe luhal põlema panema sest ta ei osanud seda kuhugi panna
oleksin oma kalli sõbranna puhvetit endale ihaldanud, aga poeg ei osanud mulle seda pakkuda
kord olen minagi pidanud korteri ema kogutd raamatutest tühjaks tegema ja pika elu jooksul kogutud asjadest
me kolisime nädal aega
ja nüüd on kahju paljudest asjadest mis ära jagasime sest hetkel polnud neid kuhugi panna
minulgi on riideid kaks kapi täit mis selga ei lähe
ku eelmine kord paks olin ja saledaks sain, andsin kõik suured riided ära
kui jälle vorme kogusin, olin ühel hetkel palja pepuga
nüüd ei raatsi väikesid riideid ära anda, kartes paljaks jälle jääda
aga tüütu on otsida iga päev kapist midagi selga kui enamus riideid on seal kõlbmatud
tõstsin osa pööningule, lootusi hellitades;)
nii nende asjadega on
Uuskasutuskeskus sorteerib vastuvõetavaid asju, Humanas paned need vastavasse konteinerisse ja kõnnid minema. Sorteeritakse alles nende sorteerimiskeskuses, et mis kuhu. Abiks, ümbertöötlemiseks jne.
ReplyDeleteTegelikult on mul kahju, et meil pole juurdunud ameerika komme nn. garaazimüüke korraldada. Mitte et sellega teenida tahaks, aga vahel on tõesti kodus midagi üle, mille võiks sümboolse tasu eest või suisa tasuta ära anda.
Tänan kõiki kaasa mõtlemast.
ReplyDeleteMõned head ideed teostan juba eeloleval suvel. Näiteks hakkan tõsiselt üle vaatama oma raamatukogu ja nimekirju koostama. Kui ma siis veel blogin, annan teada.
Teiseks hakkan hävitama vanu kirju, päevikuid, sodi-podi, millel kellegi teise jaoks puudub emotsionaalne väärtus. Muidugi mõista selekteerin väga hoolega, see on nö esimene laine.
Võib-olla põletan ka midagi ära...
Mälestused õnneks ei põle...
Humanas võetakse riided vastu, küsimusi ei esitada, sinu nähes neid sorteerima ei hakata. Las su tuttav viib sinna.
ReplyDeleteRaamatud, need sinu omad, võin mina endale võtta! Ma plaanin sellist maakodu, kus oleks palju vanu raamatuid ja ajakirju. Hoia aga alles ja päranda meile ;).
Epp (Giustino arvutist, ei viitsi ümber logida..)
Epp!
ReplyDeleteSuvel võtame ette suurema aktsiooni. Sorteerime ja jagame hunnikutese. Ega ma enne midagi jõuagi - tööl vaja käia ju. Siis saad ühtlasi ka oma varanduse kätte!
Väike- Maarjas tegid Naisseltsi naised poekese, kuhu igaüks võib viia riideid, majapidamisasju, raamatuid. Seal nad siis nädala lõpul kauplevad, et saada ruumide rendiraha ja seni pole eriti midagi alles jäänud.
ReplyDeleteLisaks on müügis uued kaltsuvaibad ja mõningad talutooted turuhindadega. Minu meelest hea algatus.
Kodusid ei tohiks jah ladudeks muuta, nõuka ajast hakkavad alles üksikud tarbeeesemed uunikumiks muutuma. Olen tähele pannud, et noorte seas on hinnas Vana Toomase lambid, seinanukud, kuuekümnendate tikkjalgadel mööbel, vinüülplaadid, Tarbeklaasi toodang, mummulised maitseainetopsid, Estoplasti kokkupandavad valgustid.
Mõned kaunid ajastule iseloomulikud riideesemed vääriksid siiski kohvrisse korjamist. Kasvõi juba sellepärast, et lastelastele näidata.
Endal on mul ära peidetud paar vanaema pärastsõjaaegset kleiti (teised kandsin katki või tegin pluusideks), ema kleit aastast 1960, mis mulle pole kunagi selga mahtunud. Pikkamööda täiendan mõne oma kleidiga. (kooli lõpp, pulm, õpilasmaleva jakk)
Kolimist ei kujuta praegu küll ette.
Olen hamster just igasugu lastele kuuluva suhtes. Ja ühelgi lapsel pole pööninguga maja. Nii on kõik asjad sujuvalt mulle jäänud.
keldris laiutavad kakskümmend aastakäiku Loominguid, Nooruseid, Nõukogude Naisi, Vikerkaart...ilusasti kastides, ja neid valvavad Teguri kummiloomad ja muud mänguasjad...
Uni läks ära kui mõtlema hakkasin :-)
Väga hea teema! Mina viin ilusamad riided Emma poodi( Tallinnas),kus need mõne krooni eest maha müüakse.Sinna saab viia ka raamatuid ja muud kraami(nõusid). Väiksemas kohas vist on tõesti probleen vanade riiete realiseerimiega. Olen selline,kes ei talu kuhjas riidekappe ,kust selga panemiseks pole ikkagi midagi võtta. Sorteerin kappe igal aastaajal ;) nii ei kogune korraga äravisatavat kraami rohkem kui suudaks käe otsas ära kanda.Mõnikord olen küll märganud,et tunnen teatud ära antud asjast mõne aja pärast tõelist puudust. Enda õmmeldud kleidid hoian küll tütrele :)
ReplyDeleteosta.ee on koht, kus 1 krooniga saab igasugusest tränast lahti. Väga tänuväärt kogemus. Ja saab teisele häämeelt teha. Ning vahel õnnestub teenidagi - kui asjale äkki mitu tahtjat kujuneb. Peab vaid veidi klaverit sõrmitsema ning pildi klõpsutama.
ReplyDelete