Hommikul pool 8 on veel täitsa pime. See on väike häda selle kõrval, et libedus kui loodusnähtus aina süveneb. Mitu korda mõtlesin, seistes jalad harkis keset teed, et nüüd ma kukun, laskun ise põlvili või karjun appi. Kõigele lisaks oli paras külgtuul. On mõned eriliselt rasked kohad, mida ei saa eirata- need on enamkäidavate kõnniteede ristid.
Kunagi ammu-ammu oli väikelinnades tavaline liiklusvahend talvel tõukekelk, tuntud ka soome kelgu nime all.
Meil oli küll lapsepõlves selline olemas, isegi kaks - üks suurem ja teine väiksem. Tõukekelk turvas väga hästi, ühtlasi oli ta pakkide ja teise inimese sõidutamiseks suurepärane vahend. Noored kogunesid kampadesse ja läksid tõukekelkudega kimama. Ilus, kui oli keegi, kes just sind tahtis oma kelgu peale istuma. Mäest alla täie vaardiga! Oli jah nii!
Mõnda tõukamise-lükkamise kelku olen näinud ka meie ajal poe juures. Isegi mingit moodsamat varianti - lühikeste jalaste ja kergema kaaluga.
Peaks vist endale sellise muretsema!?
Kas keegi teab, kus ja kas neid müüakse ja mitu tuhat maksab?
Oh mis tuttav jutt tuttavast ajast...
ReplyDeletekui soomekelgutama kutsuti :)
Isiklik tõukekelk hilisemast on mul vist praegugi laka all, aga veidi lagunenud. Uued maksid mõned aastad tagasi alla 1500 krooni.
Mina olin ka noor kui need kelgud moes olid
ReplyDeleteMõni „jõukam „ sõbranna lubas vahel ka minul seda vahvat sõiduriista katsuda, sellel istuda või seda tõugata
Selgeks ma sõitu ei saanudki, sest eks omanikul oli rohkem õigust oma saani kasutada
Minu vanemad mulle seda kelku ostma ei hakanud, sest ta polnud meile taskukohane
See igatsus jäi kaugesse lapsepõlve
Kui sain maja sain ka kelgu
Mu poeg kelgutas esimese lume puhul õues aluspesus, rõõm kelgust ja oma territooriumist oli nii suur
Kui oli lumiseid päevi ja ka hästi libe , käisin uhkelt mööda linna selle kelguga, kuigi jalased roostes ja mõned pulgad istmel murdunud, AGA MUL OLI KELK!!!
Aga paljukest seda lund on, tihti on kõnniteed lumised ja jäised aga sõiduteed paljad
Füüsiliselt on raske siis kelguga väljas käia
Jõulude eel kinkis m sõbranna mull ratastega kelgu, muidu nagu soome kelk, aga ratastega Hurraa, maailma parim kink
Käisin poes oma uue sõiduriistaga, endal uhke nägu peas nagu väikesel lapsel, kes on jõuluvanalt erilise kingituse saanud
Olen rohkem loomingu inimene, kõike mehhanismid ostan sellised, et nad vaid töötaks, mul pole oluline mis värvi nad on või mis disainiga
Riided on mul praktilised, et nad ei kortsuks, et neid oleks hea pesta ja ei määrduks nii kiiresti
Aga lapsepõlve unistuste vastu ei saa
Kui sa kirjutasid sellest soome kelgust, siis see teema pani mind kohe põlema
Olen minagi näinud poes uusi kelke umbes pooleteisetuhandese hinnaga
Eelmiselgi aastal ootas ta ostjat ehituspoe ukse vahel
Mul oli see kelk ka siis, kui lapsed väikesed, väga praktiline noorele emale: üks laps istub, teine seisab jalaste peal ja ise tõukad taga.
ReplyDeleteSiis sõitis Madis oma ema kelgu suure autoga lömmi ja minult loomulikult võeti mu kelk ära. Olin väga pahane, aga mis sa teed, kui ema tähtsam kui naine.
Paar aastat tagsi nägingi sellist ultramoodsat kelku suures ehistuspoes Paides ja ma ostsin selle ära. Nüüdki vaheajal oli turvaline ja mõnus poes käia. Nõnda et tule ikka , Helle, külla, panen su kelgule istuma ning kimame mäest alla palju tahad.
;-)
Et millal siis? Varsti ju jaanipäev;)
ReplyDeleteTegelikult oleks kelguga hea küll üle karjamaa tööle käia.
Peaks su käest laenuks võtma:)
Kade olen! Hirm on, et ära varastatakse, esimene ärandatigi poe juurest kunagi ammu. Vaheajal täitsa piilusin poes, kas on ikka alles.Kaarel minu teada ka kasutab kelku, eriti vanaema juures käies.
ReplyDeleteTulen Suure-Jaani kui mitte enne, siis veebruaris ikka ja vahel on ju aprilliski veel lumi maas.
Aga ma tean,et Laine Vahtra toob neid kelke tellimise peale, nägin temagi poes kunagi minivarianti. Mina igatahes ostan kindlasti selle kelgu ka Tsirguliina, täna ei julgenud poodigi libeduse tõttu minna. Luid küll murda ei taha, üks kogemus oli ju täiesti piisav, et mõista - kukkuda võib ka ettevaatlikkuse korral.
Kaamos!
ReplyDeleteNägin ise ka seda vägevat masinat päeval. Mart veel müüb:)
Tiiu!
Vahtra, Laine käest peaks minema küsima. Äkki toob mulle ka. Need väiksed kelgud on täitsa mõnnad. Mine tea, ehk tuleb veel tulevikuski libekatastroofe.
Kuulen akna tagant tuult ja tormi. Lisaks veel täiskuu!
Oi, kelguga on hea lihtsalt matkata, kasvõi kepikõnni asemel värskes õhus üks tiir ümber Suure-Jaani teha. Mare Põder jalutab kogu aeg me majast mööda ja teeb jalgsi suuri ringe, aga kelguga on vahvam.Osta kindlasti, saad oma sõbranna emalegi külla minna või surnuaiaski on hea käia, rääkimata mulle küllatulekust.
ReplyDelete;-)
Kepid mul täitsa olemas, aga nendega ei saa käia, kui kaks kätt kottidega kinni on.
ReplyDeleteIgas aastaajal omad abivahendid. jajah!
põhja pool on lund nii harva, et kui taipama hakkad lume olemasolu ja soomeka välja otsida jõuad, on lumi viuhti! kuskile ära kadunud...
ReplyDeletevähe sellest, et aeglane, näe, viltuvaatamisega ka veel.
esimene kommentaar läks eelmise postituse alla.
andeksandi vanainimesele!?
Toompeale!
ReplyDeleteõige küll, pikad lumerohked talved on ammu juba esiajalugu. Nüüd on vihm, lörts, libe, rõske, ühepäevatuisk, ootamatu sula, jälle libe...
Siiski, sel aastal on mitu ilusat talveilma ka olnud, vähemalt siin Kesk-Eestis, päike paistnud, puud härmatises, nagu vanasti...
Ei tea jah, kas mõne päeva pärast aastas tasub tõukekelku osta.