Kõikidele emadele!

Mali on juba suurem kui Erki (üleval). Annaliisa unistab baleriini elukutsest? Kaie Kõrbi raamatut uurimas (all).


Enne, kui sain emaks

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin
ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa
ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last,
et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast,
et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundnud südant purunemas miljoniks tükis,
kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud,
et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud,
et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud,
et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant,
et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust, rõõmu, armastust, südamevalu, imetlust.

Leelo Tungal

Ülaltvaates

Lasteaia aias!
Puslet lammutamas.
Väike õde Mali.

Lapselapsed ja muud objektid üle vaadatud. Kes on palju kasvanud, kes tormiliselt arenenud.
Kevad!
Annaliisa ütleb õe kohta Mali või Malisiis. Kõige naljakam on, et ka meie oleme hakanud nii ütlema:) Iseenda kohta ütleb AL perenime, aga ilma r-ta, sest seda tähte ta ju veel ei oska.
Tegelikult ei tohiks täiskasvanu lapse kõnet matkida. Nii et ikka Mariliis.

Sünnipäevahommikul

Päris oma nõud!

Kahene!

Natuke nagu... piinlik pilt, aga panen selle siia nurgatagusesse blogisse üles. Minu nõudepesemise kindad ja minu mobiilikotike! Muu on Annaliisa oma!

Ema müts, ema sall ja ema kingad. (üleval) Ema pluus peas (all)



Mu esimesel lapselapsel on täna sünnipäev. Ise ma kohale ei saanud minna (pidasime nädala eest siin ära). Helistasin. Nii väike ei tea veel midagi FBst, blogist samuti mitte, kuigi arvutist huvitub - tahab pilte vaadata ja püüab kiiresti-kiiresti ja salaja klahve vajutada.

Niisiis helistasin. Katsusin moodustada lihtlauseid, millele on võimalik ka vastata rohkem kui ei või jaa. Mõned vastused sosistas ema ette (oli kuulda!), aga üldiselt oli meil sisukas kõne. Peaksin tihedamini helistama, et konkureerida mammaga (teise vanaemaga), kes vähemalt üle päeva helistavat.
Sotsiaalsed oskused on Annaliisal väga head. Tal on veel palju häid omadusi. Hea huumorimeel, lõbus tuju, kiire taip, empaatiatunne. Ta on erakordselt nutikas.
Muidugi on tal ka väikseid puudusi, näiteks pole ta nõus enda järelt mänguasju koristama ja ema arvates pirtsutab ka söögiga. No ütelge, kes meist on täiuslik!?
Selle eest käib ta korralikult potil ja moodustab juba mitmesõnalisi lauseid. Sõnavara on päris rikas. Ta tunneb ära tuttavad inimesed pildilt, mis ammu tehtud ja kus on peal ka palju teisi. Tal on värvid selged, näiteks puna, sini, kolla, rohe. Ott Leplandi "Kuula" peale kikitab kõrvu ja ütleb "kuula!".
Ma loodan, et paljud head jooned on ta pärinud minult:)

Palju õnne, minu kallis silmatera ja naljatilk!

Aprill 2012

Kolme pere kohta 7 tüdrukut ja 0 poissi.

Noorimad ei püsi paigal:)

Annaliisa ja Marta.



Mariliis ja Maria Leena, 2kuune ja 7kuune. Esmakohtumine.

Panin siia pilte, mis tehtud 6. - 7. aprillil meie kodus. Erilistel momentidel tuleb alati ka pilte teha!

Ülevaade elust ja inimestest

Kevad on tulnud. Ei ütleks, et salaja- ootasin juba ammu, nagu kõik inimesed meie kliimavöötmes, sest talv, külm ja pime aeg, kurnab ära nii keha kui vaimu. Energiat saab päikesest ja millestki veel, mida aga kunagi liiga palju ei ole.
Kevadine koolivaheaeg sai otsa märkamatult. Tegin väikese ringreisi ka marsruudil Tallinn-Pärnu.
Kolme päevaga 3 + n kohtumist ja palju suhtlemist. Minu sünnipäev nooruspõlve sõprade ringis. Ehamai sünnipäev ilma peategelaseta. Tütre sõprade ring, kuhu olen samuti märkamatult integreeritud. Ja muidugi lapselapsed, kelle järele hakkan igatsema samast momendist, kui neist lahkun. Võib-olla lähebki varsti täide unistus, millest siinsamas kunagi kirjutasin.

Väikseid apsakaid tuli ka ette. Ootasin Olustveres Tallinna bussi. See aga hilines pool tundi. Kui bussijuhi käest küsisin (väga viisakalt!), miks ta hilines, nähvas üks esimesel pingil istuv naisterahvas (ilmselt bussijuhi tuttav):
"Küll on ikka imelik inimene! Tuleb bussi ja kohe hakkab sõimama. Buss läks katki, see on asendusbuss!"
Bussijuht ei öelnud sõnagi.
Vahel piisab vähesest, et terveks päevaks tuju ära rikkuda. Võib-olla ei ole tõesti reisija asi pärida, aga "sõimamine" oli küll sulaselge liialdus.
Tallinnas sõitsin ühistranspordis tasuta, sest keegi teadis rääkida, et see on eksperiment. Olgu, ainult ma ei teadnud, kas see laieneb ka maakatele.
Teisel päeval istusin trammi, mis bussijaama asemel hakkas sõitma hoopis Kadriorgu. Kui reisijad kisa tõstsid, tagurdas trammijuht Viru keskuse juurde tagasi. Õnneks jõudsin õigeks ajaks Pärnu bussi peale.

Kui virisemiseks läks, siis märgin ära veel selle, et kellakeeramine on mulle vastukarva - nii sügisene kui kevadine. Minu psüühikale mõjub see halvasti.

Õed

Vanem õde saab varsti 2aastaseks. Noorem sai eile 1kuuseks.

Vaatan ja imestan, milline tita meil on.