KuulsinTerevisioonist, et käesolev aasta on aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise sidususe aasta. Otsisin välja kunagi ammu Kukupai käest saadud palve ja leidsin, et see pole aktuaalsust kaotanud. Otse vastupidi.
Keskealise palve
Jumal, Sina tead paremini kui mina ise, et vananen ja ühel päeval olengi vana. Hoia minust kaugele see saatuslik mõtteviis, et ma igas olukorras iga asja kohta pean midagi ütlema. Vabasta mind soovist korraldada kõikide teiste inimeste asju. Muuda mind mõtlikuks, aga mitte halvatujuliseks, abivalmiks, aga mitte ettekirjutajaks.
KUNA MUL ON SUUR TAGAVARA TARKUST, ON KÜLL VÄGA KAHJU JÄTTA SELLEST OSA KASUTAMATA, AGA SINA TEAD, ISSAND, ET MA VAJAN ELU LÕPUNI MÕNINGAID SÕPRU.
Vabasta mind lõpmata üksikasjade jutustamisest, anna mulle tiivad, millega pääsen otse asja juurde. Ei julge paluda paremat mälu, kuid suurenevat alandlikkust ja vähenevat enesekindlust.
ÕPETA MULLE SEDA AUSTAMISVÄÄRSET KÄSKU, ET VAHETEVAHEL VÕIN KA EKSIDA. JA ANNA MULLE, OH JUMAL, ARMU SEDA TEISTELE TUNNISTADA.
Aamen.Kopitud tekst, ei lase midagi enda juures toimetada, olgu siis selline.
Peaks iga päev seda lugema:)
ReplyDeleteJah, igapäevane lugemine tuleks kasuks küll. Ma küll jätan paljud kommentaarid kirjutamata, aga vahel on nagu kommi söömisegagi, et kõik lubadused lähevad ühel hetkel meelest.
ReplyDeletevõtsin kaua hoogu, enne kui kommenteerima tulin. Olen nüüd mitu korda lugenud. Ei meeldi mulle see palve. Alandlikkus suureneb aastate kuhjudes nagunii (samuti väheneb enesekindlus), nii et alandlikkuse suurenemist ja enesekindluse vähenemist mina küll paluma ei hakka.
ReplyDeleteLp ma! Tore, et Sa kommenteerisid.
ReplyDeleteEga nii sõna-sõnalt saagi võtta, aga mulle meeldib see mõte, et suudaksin vananedes leppida sellega, mis tuleb paratamatult. Paluksin veel, et ma ei lõpetaks dementsena ja voodisse aheldatuna, teiste aidata ja surma oodata.