Ma olen konservatiivne inimene, ma ei taha, et asjad väga kardinaalselt ja kiiresti muutuksid. Mõnikord ei saa sinna midagi parata - lihtsalt nii on vaja. Ilmselt peab aeg-ajalt asju muutma, moderniseerima või nii. Ma ei ole see inimene, kes hakkab teiste haldusalas midagi dikteerima...
Millegipärast on mul aga tunne, et seisan ringist väljas, et keegi mind mängima ei võta või ei taha. Ise ka ei lähe. Nagu oleks mind klassi istuma jäetud. Õpi ise järele, kui tahad teistega koos olla.
Kirjutan siin omaette ...
Vanast "klassist" igatsen ma kõige rohkem taga seda vidinat, mis näitas, kes mu blogi lugemas käis. Neid kauntereid või sitemetreid ma pole tahtnudki...
Ja need blogilistid - ise tegin ka ühe ja täiesti juhuslikult sattus see nähtavale kohale. Nimegi mõtlesin välja!
Mis siis ikka! Võib-olla ongi nii, et kui pole maksnud, siis pole õigust ka midagi nõuda/saada.
Näe, ilus ilm täna jälle! Midagi lausa lapilikku - kollakas-pruunid kased ja mitmevärvilised vahtrad! Veel palju rohelist...
Reede hakkab õhtusse jõudma. Mis siin ikka norutada! Jalad seinale ja pikutama!!
pilt
Ma sul pikutan! Marss metsa seenele!
ReplyDeleteKonn kuuse alt
Pikutamine on nii hea sõna, juba sellepärast ... ma pikutangi!
ReplyDeleteKeksu tuled mängima :D
ReplyDeleteKeksu või peitust - mida iganes!
ReplyDeleteMul kah kõige rohkem kahju sellest lugejate nimekirjast. Aga küllap on see hea millekski. Ei saa teada ja ei mõtlegi sellele enam. Loevad, kes loevad. Mul tegelikult sõbrad olemas, küll nad loevad, varem või hiljem. Sinul neid nagunii rohkemgi. Neid countereid on mitmesuguseid, eks need anna ka infi, kust lugejad tulnud. Ma võtsin esimese ettejuhtuva -sitemeteri. Ei teagi, missuguse abil rohkem teada saaks oma lugejate kohta. Ja kas ongi vaja?
ReplyDelete