Viimaste päevade kiire-kiire sai äkki otsa... Mitte et midagi enam teha poleks... On küll - koristada elamist, kinke pakkida, kuusk tuppa tuua, poest toitu koju tarida, viimased kaardid ära saata, oma vanale õpetajale helistada, kohalikule lehele üks lugu kirjutada, mööduvale aastale tagasi mõelda ja ... mõelda.Mõtelda on mõnus, nagu ütles Hando Runnel.
Olen nüüd jõulusid saanud süle ja seljaga, aga õiget TUNNET vist sel aastal ei tulegi. Ilmselt on ikka põhjus ebasobivas ilmastikus.
Eile oli eriline päev. Uskumatult palju mahtus selle sisse - jõulukontsert koolis, laste jumalateenistus meie kirikus, jõululõuna õpetajatega Suures Vennas ja õhtul kontsert Viljandi Jaani kirikus.
Kui istud kirikus, kuulad vanu igituttavaid jõululaule, siis mõtted uitavad omi radu pidi.
Koolilapsed tuuakse kohustuslikus korras kirikusse, neile on aga hoopis muu tähtsam. Minu ees istub poiss, juhtmed kõrvas (nad kuulavad pidevalt muusikat!), käsi ümber tüdruku...Taga jutustavad kaks suuremat sellest, mis A ütles ja mida B vastas. Väiksemad on rahutud, nii et Kristi peab "oma kogudust" natuke manitsema. Allegooriline jutt vanast jõululaulust ei jõua ilmselt kõigile pärale.
Jõulukontserdil Jaani kirikus näen ainult vanemaid inimesi, ometi laulab Tallinna poistekoor ja Hanna-Liina Võsa.
----
Tuleb meelde jõulude kirjeldus Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osast.
... Mäe lapsed sõitsid kirikusse kahe hobuse ja reega. Väike Liine oli esimest korda kirikus ja tal oli seal nii palju vahtimist, et ainustki õpetaja sõna ei kuulnud. Kõige rohkem pani teda imestama altari ees seisev kuusk, üleni küünlaid täis. Kuidas küll selline kirikusse saadi ja püsti aeti? Küünalde panemine on juba kergem töö, sest sellega said kindlasti hakkama väikesed poisid, kes kuuse otsa ronisid...
Indreku silmad rippusid peaaegu kogu jumalateenistuse ajal lunastaja kujul, mis paistis vaevalt läbi jõulupuu okste... Ja seal lunastaja vereniret nähes meenub talle lapsepõlvest mällu sööbinud pilt sellest, kuidas Antsu varrudel naised joobnud Pearu peksid.
Liisi ja Joosep olid inimeste poolt nii kõvasti teineteise vastu surutud, et nad läbi paksude riietegi teineteise ihusooja tundsid...
Tagasisõit oli eriti uhke, sest KEEGi oli kellad hobuse aiste külge sidunud...
----
Vat selline jõulutunne ongi aastatega kaotsi läinud. Ja sellised on minu kirikumõtted.
Pildi sain Aili blogist.
Sina ja Metsapiiga - te ajate oma viimaste tekstidega mullegi jõulutunde peale :)
ReplyDeleteTänan! :)
Rahulikke Jõule!
ReplyDeleteTänud teilegi tuhandest!
ReplyDeleteLugege Kaja blogi ka, kaja.ekstreem.ee, lapsepõlve jõuludest... See ajab ka tunde peale.
ReplyDeleteKogu austuse juures kõigi vastu, minu nimi on Kojonka Moe ja ma olen pärit Austriast. Olen kuulnud inimestest, kes annavad tunnistusi ettevõtte Loan Credit Institutions kohta, ja see on esimene kord, kui ma taotlen laenu internetis. Ma kartsin laenu taotleda internetis pettuste tõttu, mida ma internetis näen, aga pärast nii paljude tunnistuste lugemist selle ettevõtte kohta otsustasin proovida ja taotleda laenu sellelt ettevõttelt nimega Loan Credit Institutions. Mul oli raha vaja ja mul oli vaja laenu summas 80 000 eurot. Nii et ma esitasin taotluse ja mulle öeldi, mida teha. Ma kartsin, aga andsin ettevõttele võimaluse mind aidata ja nad kinnitasid mulle, et vähem kui 5 tööpäeva pärast saan oma laenu oma kontole. Ma ei uskunud seda kunagi, aga ma ootasin vähem kui 5 tööpäeva, kui sain oma pangast kõne, et minu kontol on 80 000 eurot ja kohe helistas pank mulle. Võtsin ettevõttega ühendust ja teatasin neile, et olen oma laenu kätte saanud ja täna olen ma rahul. Seega, kui andsite mulle sõnumi ja lugesite seda ning vajate sellelt ettevõttelt seaduslikku laenutaotlust ja olete kindel, et olete selle ettevõttega rahul, siis usun, et see ettevõte on Jumala poolt saadetud ja palvetan, et see kestaks ja aitaks inimesi edasi. Võtke selle ettevõttega ühendust e-posti aadressil loancreditinstitutions00@gmail.com või WhatsAppi teel: +393509313766 või +393512114999.
ReplyDelete