Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Wednesday, August 15, 2012
Kalmistuklubi koosolek
Ma olen üldiselt mööduva suvega rahul, v. a need ilmad. Ei oleks tahtnudki pidevalt 30+, aga sekka oleks võinud ikka mõni nädal + 25 olla. Üks inimene püüdis mulle selgeks teha, et oli - juulikuus. No ei tea, ei pannud tähele.
Aga millal inimene absoluutselt rahul on!?
Oli mitu suguvõsa kokkutulekut, väikseid Eesti reise, lugesin ja vahtisin volilt telekat, keetsin moosi, koristasin tasapisi oma kappe. Ühegi asjaga liiale ei läinud...
Viimane asi, mis selle suve sisse peab veel mahtuma, on vanemate haua rekonstrueerimine. Hädaldasin juba mitu aastat, et me peame midagi oma haudadega ette võtma. Ma riisun küll ja istutan kevadel lilled, lõikan paar korda suve jooksul hekki, aga kõik on kuidagi ... ära vajunud. Lühidalt - piinlikult hale.
Nüüd siis saime kokku - 3 venda ja mina, 1 õde - ja tegime plaane. Nalja sai ka selle tõsise asjaga.
Siis meenutasime kauget lapsepõlve ja ma leidsin järjekordselt, et oleks nagu mõnes teises peres ja kodus kasvanud. Mälestused ei kattunud vendade omadega üldse, ainult aastaarvude teadmises olin parim.
Jagasime ülesanded omavahel ära ja panime paika kuupäeva, millal aktsioon "hauad" toimub.
Siis on selle suvega kõik.
Labels:
see suvi
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Lugesin pealkirja ja mõtlesin, et mis jutt siit küll tuleb, et kas oled kalmistult uusi sõpru või isegi peigmehe leidnud ;) Nagu filmis "Moskva pisaraid ei usu" üks tegelane ütles, et loodab uut meest leida kalmistult leskede hulgast :D
ReplyDeleteAga hoopis teistmoodi lugu oli sul ja toredad vennad ka pildi peal.
Kalmistuklubiks ristis meid keskmise venna naine Ugala etenduse järgi. Nüüd jäigi projekti nimeks "kalmistuklubi", tegime ka samanimelise fondi, kuhu rahad üle kanname (veel pole kandnud). Kõik asjad on häbematult kallid.
DeleteVennad on mul suured mehed, mina sõsar väikene...no 1 vend on natuke sinu moodi ka.:D
ReplyDeleteMinule ei meeldi üldse surnuaias käimine ja just mehe vanavanemate haudade ja sugulastega kipub pidevalt sellise jutuajamine, et kes viimati käis ja kelle kord nüüd on.Täitsa pooldaks su vendade mõtteid, kuigi ma ei tea kui tõsiselt nad neid võtsid.Tuhastamisega ju palju lihtsam ja sellepärast on mu mehegi viimane puhkepaik selline,kus käin ainult mina ja lapsed ja teistel pole aimugi.
Praegused ilmad on selle eest viimase peal ja tõesti need soojad augusti ööd, kus magada ei raatsigi.Pihlakad nii, nii punased ja marju täis.Ei tea kas tuleb külm talv?
Vennad on mul jah suured, mõned isegi paksud:) Huvitav, millise vennaga me ühte moodi oleme?!
DeleteTegelikult ma natuke liialdasin selle tuhastamise asjus. Mina ühtlesin, et tahan tuhastamist, et mu tütar ei peaks muretesema, kas haud saab ikka riisutud. Ema-isa ja vanaema- vanaisa hauad on olnud nn minu hooldusalas, aga kuna ma kavatasen ära kolida, siis on parem, kui hauad vajavad vähem hoolt. Eks ma ikka käi edaspidi ka, kui veel jõuan.
Niisugused praktilised asjad peaksid olema enne selgeks räägitud.
Sügist pole veel nähagi. Rohumaad ja metsad alles nii rohelised. Pihlad muidugi, aga need hakkavad kergelt punetama juba kesksuvel. Nagu floksidki jt sügislilled õitsevad palju varem.
Ma mõtlesin tegelikult seda kõige saledamat ja ilmselt nooremat venda, aga kui nüüd vaatama hakkan, siis on igas vennas natuke Sinuga sarnasust. Isegi selles kõige suuremas ja vuntsidest olenemata.:D
ReplyDeleteTegelikult ei huvita meid ju üldse, mis meist peale surma saab ja meil pole sellest sooja ega külma. Ega minagi ei tahaks, et lapsed peaksid käima külakorda mu haual. Loodan, et sinna läheb veel natuke aega ja ma ei pea selle peale veel mõtlema.