Maja juures on lastekiik, pidime natuke järjekorras seisma, sest suurte majade kohta on üks vähe mis vähe. Hommik oli udune.
Annaliisa lemmiktegevus - panna jalga igasuguseid kingi ja saapaid, kus ei pea toppimisega vaeva nägema. Ema kingad, kontsaga. Ime, et ta nendega ei kukkunud!
Kui Inka oli veel oma parimas eas, käis ta koertevõistlustel ja sai palju auhindu. Karikas on efektne auhind - justkui puhtast kullast või hõbedast, särab küll niimoodi. Selgub, et nendega on täitsa tore mängida. Mitmed väljendid tulevad meelde, näiteks - karikat põhjani jooma ja karikas ajab üle!!
Lapse saapad maksid algselt 80 eurot. Triin leidis nad ABC Kinga leiunurgast, olid alla hinnatud 20 eurole. Vaatasime ja ei jõudnud ära imestada, et algselt ikka nii kallid, olgu et ECCO firma ja palju keerulisi õmblusi ja uhkeid ribasid.
Kes jõuaks oma lapsele osta nii kalleid jalanõusid!
Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Wednesday, October 26, 2011
Friday, October 21, 2011
Algas vaheaeg!
Aja väärtustamine sõltub sellest, kui palju või vähe seda käes (alles) on!
Kooliga seotud inimesed ootavad hirmsasti vaheaega, kuigi seda on kõigest üks nädal. Ma ei räägi siin oma mätta otsast, sest õpetajal ju pole vaheaega. Ühel aastal võeti isegi palgalt maha, sest vaheajal tunde me ju ei anna. Nüüd on enamvähem teada, mida keegi vaheajal tegema peab, ja pole otsest kohustust seda just koolimajas teha!!!
Käisime neljapäeval gümnaasiumiõpilastega Vanemuises "Lõbusat leske" vaatamas. Olen varem näinud Estonias, aga head asja võib ju korduvalt vaadata.
II vaatuse ajal tundsin, et kohe-kohe hakkan aevastama. Ootamatu aevastus on ju ehmatav. (Siinkohal meenub Tšehhovi novell "Ametniku surm"). Sain ühe aevastuse tõrjutud, kui tundsin, et tuleb veel ja veel. Tsükkel. Vahel aevastan hommikuti kümme korda jutti.
Siis hakkasin köhima, sest kurk läks äkki kole kibedaks.
Öösel ei saanud magada, oli palavikutunne.
Sain aru, et seal teatris polnudki mingi juhuslik turts, vaid mind tabas ootamatu haigestumine. Nii äkitset algust ma ei mäleta kaua.
Reedel oli selle veerandi viimane päev ja meil oli üritus läbi viia. Ei saanud haigevoodisse jääda.
Koolis küll riidlesid kolleegid, et "mine koju, mis sa levitad siin pisikuid", aga olin siiski vajalikud tunnid ära.
Nüüd ma siis ravin ennast rahvameditsiini toel ja loodan, et saan ikka oma lapselast hoidma minna, nagu lubasin juba ammu.
Tuesday, October 11, 2011
Suguvõsa ülevaatus Mulgimaal
Lillis uue silla peal
Kodu tänavas Viljandis
Epu juures Viljandis
Elo kodu Uueveskis Viljandis
Vanaõue Puhkekeskuses
Kodu tänavas Viljandis
Epu juures Viljandis
Elo kodu Uueveskis Viljandis
Vanaõue Puhkekeskuses
Sunday, October 9, 2011
SuguVÕSAst ja suguPUUst
Võrratu Lilli. Iga kord on seal midagi juurde tehtud. Seekord väike kaarsild. Kuidas sa muidu tiigi teisele kaldale saad!!
Vanaema kiigub lapselapsega. Paula teeb nalja!
Valge kass otsib lähedust Gregori juurest.
Grupipildiks valitakse kohta. Sild peab ka peale jääma!
Elo uus kodu on Uueveski ürgoru serval. Pimedas võib kogemata alla veereda, aga vaade on jumalik või taevalik, kuidas tahate.
Epu köögis on häll, ilmselt selleks, et söögi tegemise ajal ka lapsel silma peal hoida.
Marta toas õitseb õunapuu ja särab kuu.
****
Meil on suur suguVÕSA. Ma ei räägi siin praegu neist, keda enam pole maapealses paradiisis. Olgu nad seal taevases.
Kui nüüd visuaalselt kujutame ette suguPUUD, siis -puudel on teatavasti võra ja oksad- üks oks on eriti elujõuline ja haraline. Ütleme, et see on meie emapoolse suguvõsa üks liin.
Mul on 3 venda, meil on lapsed (kokku 10). Nendel omakorda lapsed (momendil 11, tuleb lisa). Minu onul oli 3 last, kellel omakorda lapsed ja lapselapsed. Nii on tegemist tõeliselt elujõulise PUUga, et mitte öelda lausa VÕSAga.
On ilmas üks väike koht Lilli, üsna Läti piiri lähedal. Vat seal me saame vähemalt korra aastas kokku ja meid on päris palju, sõltuvalt olukorrast ja ajast.
Lillis on alati nii lõpmata kena olla. Kõigile jätkub ruumi, tegevust ja tähelepanu.
Ohh, ma ei jõua seda kõike ära kiita!
Panen siia ka mõned pildid nö SUGUVÕSA kokkutulekust, mis seisnes tegelikult selles, et juhtgrupp(9 inimest) külastas sugulaste kodusid Viljandimaal ja tegi igal pool grupipilte. Neid ma siia üles panna ei saa, sest neid mul lihtsalt pole. Aga ma tegin oma digikaga ka klõpse. Siin on väike valik.
Vanaema kiigub lapselapsega. Paula teeb nalja!
Valge kass otsib lähedust Gregori juurest.
Grupipildiks valitakse kohta. Sild peab ka peale jääma!
Elo uus kodu on Uueveski ürgoru serval. Pimedas võib kogemata alla veereda, aga vaade on jumalik või taevalik, kuidas tahate.
Epu köögis on häll, ilmselt selleks, et söögi tegemise ajal ka lapsel silma peal hoida.
Marta toas õitseb õunapuu ja särab kuu.
****
Meil on suur suguVÕSA. Ma ei räägi siin praegu neist, keda enam pole maapealses paradiisis. Olgu nad seal taevases.
Kui nüüd visuaalselt kujutame ette suguPUUD, siis -puudel on teatavasti võra ja oksad- üks oks on eriti elujõuline ja haraline. Ütleme, et see on meie emapoolse suguvõsa üks liin.
Mul on 3 venda, meil on lapsed (kokku 10). Nendel omakorda lapsed (momendil 11, tuleb lisa). Minu onul oli 3 last, kellel omakorda lapsed ja lapselapsed. Nii on tegemist tõeliselt elujõulise PUUga, et mitte öelda lausa VÕSAga.
On ilmas üks väike koht Lilli, üsna Läti piiri lähedal. Vat seal me saame vähemalt korra aastas kokku ja meid on päris palju, sõltuvalt olukorrast ja ajast.
Lillis on alati nii lõpmata kena olla. Kõigile jätkub ruumi, tegevust ja tähelepanu.
Ohh, ma ei jõua seda kõike ära kiita!
Panen siia ka mõned pildid nö SUGUVÕSA kokkutulekust, mis seisnes tegelikult selles, et juhtgrupp(9 inimest) külastas sugulaste kodusid Viljandimaal ja tegi igal pool grupipilte. Neid ma siia üles panna ei saa, sest neid mul lihtsalt pole. Aga ma tegin oma digikaga ka klõpse. Siin on väike valik.
Subscribe to:
Posts (Atom)