Igaühel meist on üks ja ainuke elu. Sõltub saatusest, juhusest, õnnest, aga ka võib-olla iseendast, kui ilus, pikk, rikas ja huvitav see on. Kindlasti teevad elu ilusamaks inimesed, kellega sul on olnud õnn kohtuda. Ilusat elu!
Saturday, March 15, 2008
Uurima, uurida, uurin... uuritud...
11. klassis peab igaüks tegema uurimistöö. Mul on kaks tööd juhendada.
Niisiiis uurime Leelot...
Et kedagi juhendada, peab ise kõike teadma.
Elulugu on juba välja uuritud, ettekannegi keelepäeval peetud (nooruurijal). Nüüd panen siia linke ja pilte... uuritavast.
Teine teema on laste (I kooliaste) lugemusest.
Leelol on täiskasvanute luulet ka.
Näiteks...
***
Kui loobuks ühest raamatust,
kas säästaks ühe kase?
Mu saamahimu saamatus
mind valida ei lase:
ma kirjutan kui teisedki
ja nutan taga kaske.
Saen oksa nagu teisedki.
Kui ütlen, et on raske,
siis kõik mind rõõmsalt usuvad:
oh loodus, vaene loodus!
Kas inimene rusuvat
näeb iseenda loodus!
(1975)
Tasu
Kui metsa raiutakse,
ikka lendab laast.
Kuid mõni laast
veel üles tõuseb maast
ning hakkab käbiks -
isadele truu.
Ta kasvab kõrgeks.
Lihasööjapuu.
(1976)
Mõlemad luuletused kogust "Raamat ja kask" (1979), hind 20 kopikat, tiraaž 5000
Aga valikkogu " Täisminevik" (2007) maksis 239 krooni.
Labels:
Leelo Tungal,
luule
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ma lihtsalt imetlen Sinu postituse kaht viimast lauset. Lakoonilisse informatiivsesse vormi on paigutatud tähenduslikult sisukas essee.
ReplyDeleteNeed on ju ainult kiretud faktid, aga puude taga on mets, tõepoolest...
ReplyDelete