Friday, May 25, 2012

Kuula! - sõnad Aapo Ilves, viis ja esitus Ott Lepland

Kuula, mis räägib silmapiir,
kuula, kui kaugele ta viib,
kuula, mis tuulel öelda veel,
kuula!

Vaata, kui pimedus on teel,
oota, neis valgus püsib veel,
kuula, kuis hingab sinu maa,
kuula nüüd.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, ka südamel on hääl.

Kuula sa vikerkaare häält,
vaata, ja sa peagi näed,
kuula, see elamise laul,
kuula...vaid.

Varjudesse tee on mööda läind,
ma vaatan ja otsin ikka veel,
on vaikuses see võim - heliseda,
sind ma ootan siin just poolel teel,
sa kuula, hüüdmas on mu hääl.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, mu südamel on hääl.

Sa kuula nüüd.


Lisatud 27. mail 2012
Et ma ei unustaks, lisan siia - Ott sai 6. koha, mis on väga hea. Vahepeal hakati juba esikohta ennustama, aga see võis ka naljaks olla. Väga suurelt võitis Rootsi Loreen lauluga "Eufooria". Udmurdi vanaemad olid 2. ja Serbia 3. kohal.
Mulle Serbia laul väga meeldis. Kui oleks viitsinud hääletada, siis oleksin oma punktid sellele andnud.
See, et esikolmik kohe algusest peale eraldus, tegi hääletamise igavaks. Ma ei mäletagi nüüd, kes olid enne Eestit - kas Albaania või Aserbaidžaan.
Eesti ambitsioone rahuldas Ott suurepäraselt ja oli korraks rahva üksmeele näitajaks. Kui oleks Bakuusse saadetud näiteks Lenna, ja ta poleks seal tuhkagi saavutanud, siis oleks alles kisa lahti läinud.
Nii et kõik OKEI. Elagu Ott, meie uhkus!

Thursday, May 17, 2012

Kõikidele emadele!

Mali on juba suurem kui Erki (üleval). Annaliisa unistab baleriini elukutsest? Kaie Kõrbi raamatut uurimas (all).


Enne, kui sain emaks

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin
ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa
ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last,
et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast,
et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundnud südant purunemas miljoniks tükis,
kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud,
et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud,
et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud,
et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant,
et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust, rõõmu, armastust, südamevalu, imetlust.

Leelo Tungal